Ilmselt ei leidu sellist loomaomanikku, kes poleks oma neljajalgse sõbra käppi silitanud ja imetlenud. Peale selle, et need on pehmed ja üliarmsad, täidavad need looma elus ka palju olulisi funktsioone.
KIKA ekspert Evgenia Sveshnikova märgib, et talv on aeg, mil koerte ja kasside käpad on kõige haavatavamad.
„Külm, niiskus ja teele puistatav sool – kõik need tegurid võivad lemmiklooma käppi tugevalt kahjustada ning põhjustada peale ebamugavustunde ka tervisehäireid,“ ütleb ekspert ja lisab soovitusi talviseks käpahoolduseks.
Käpakahjustus ei tähenda pelgalt ebamugavustunnet
„Külm ilm, niiskus, lumi, jää ja teele puistatav sool on ilmselt käppade suurimad vaenlased, mis mõjutavad naha seisukorda. Käpad muutuvad kuivaks ja tundlikuks ning lõhenevad. Kui pragunenud kohtadele satub soola, hakkavad ärritunud käpad kipitama ja sügelema. Siis asub lemmikloom koju jõudes kohe käppi lakkuma, püüdes neid nõnda rahustada. Ent pidev lakkumine ei ole hea, sest varbavahedesse koguneb niiskus, mis loob suurepärase keskkonna bakterite arenguks,“ hoiatab KIKA ekspert Evgenia.
„Kahjustatud käpad tekitavad lemmikloomale sageli valu, pealegi võivad kahjustused põhjustada paikset põletikku. See võib omakorda valu veelgi suurendada ja normaalset paranemist takistada. Kui kahjustatud käpal tekib avatud haav, suureneb ka nakkusrisk ning selliste nahapiirkondade kaudu pääsevad bakterid hõlpsalt looma organismi,“ põhjendab KIKA ekspert.
Ta lisab, et külmast kahjustatud kuivad käpad on tavaliselt väga tundlikud eri pindade suhtes ja see võib ka liikumist piirata. „Mõelge, mis tunne on kõndida läbi kuuma liiva, ja kujutage ette, et peate seda taluma kogu aeg. Samasugune tunne on lemmikloomal käpakahjustuse korral. Valu võib isegi raskendada tavapärast urineerimist ja roojamist, kui pärast toimingut on vaja peale kraapida. Loom võib olla sunnitud oma liigutusi muutma ja võib isegi ajutiselt liikumisvõimetuks muutuda.“
Kuidas käppi kahjustuste eest kaitsta?
KIKA ekspert Evgenia sõnul aitavad kahjustusi kõige tõhusamalt vältida niisutamine, toitmine ja sobiv hooldus.
„Keskkonnamõju eest kaitsevad suurepäraselt jalatsid, kuid loomadele ei pruugi need meeldida. Ehkki see on suurepärane viis kaitsta käppi külma, niiskuse ja soola eest, kulgeb looma harjumine nendega üle kivide ja kändude. Sellepärast on populaarsemad muud kaitsevahendid,“ tutvustab KIKA ekspert Evgenia.
KIKA ekspert Evgenia sõnul on üks mugavamaid ja tõhusamaid kaitsevahendeid spetsiaalsed salvid ning palsamid: „Tänu naturaalsele koostisele aitavad kaitsvad käpasalvid nahka toita ja sügavniisutada ning kaitsevad seda kuivamise, ärrituse või koguni kahjustuste eest. Oluline on kanda salv käppadele hiljemalt 15 minutit enne jalutuskäiku, et see jõuaks imenduda. Pärast jalutuskäiku tuleb käpad vee all loputada ja salv uuesti peale kanda. Kui nahk on juba kuiv, võib toodet käppadele kanda ka mitu korda päevas.“
Ekspert märgib, et salvid on kasulikud nii talvel kui ka suvel, sest soojal aastaajal kaitsevad need kuuma asfaldipinna eest. Ühtlasi võib mõnda neist kasutada peale käppade ka nina kaitseks.
„Salvid täidavad eri ülesandeid. Näiteks magusmandli- ja kookosõliga rikastatud tooted sügavniisutavad, kaitsevad ja turgutavad ning aitavad taastada lõhenenud käpa- või ninanaha. E-vitamiini ja mesilasvahaga salv rahustab ja taastab kahjustatud nahka ning niisutab ja kaitseb seda. Lavendli ja tüümiani eeterliku õliga rikastatud salvil on bakterivastased ja rahustavad omadused,“ loetleb Evgenia valikuvõimalusi ning lisab, et tähtis on eelistada naturaalse koostisega salve, sest need on lemmikloomadele ohutud. „Kui koer või kass lakub oma käppi, ei sea see tervist ohtu.“
Kokkuvõtteks ütleb KIKA ekspert Evgenia, et isegi käpasalvi kasutamise korral tasub jälgida lemmiklooma käitumist. Kui ta end pidevalt lakub ja tema varbavahed punetavad, tuleks otsekohe veterinaararsti poole pöörduda, sest see ei pruugi olla üksnes külmetus, vaid hoopis allergiline reaktsioon.
Teave küpsiste kohta
