Kui teile toob talv kuiva naha ning elektriseeruvad, lõhenevad ja välja langevad juuksed, siis lemmikloomal on karvaga samad probleemid.
Suur temperatuurivahe toa ja õue vahel ning kuiv õhk ja külm võtavad looma karvast elujõu. Samuti muutub nahk kuivaks. Palju katsumusi (eriti pikakarvalistele lemmikloomadele) põhjustavad ka kasukasse kogunev pori, niiskus ja parasiidid. Kõik need tegurid võivad kaasa tuua haiguseid.
Ent seda on võimalik vältida, kui oma lemmiklooma hügieeni eest kohaselt hoolitseda. Kuidas seda teha, räägib KIKA juuksur ja koolitusjuht Kamilė Ausmanė.
Külma tagajärgedega aitab võidelda õige kosmeetika
„Ilmamuutus ja küttehooaeg mõjub halvasti mitte ainult inimese juustele, vaid ka lemmiklooma karvale, kuivatades, elektriseerides ja nõrgestades seda. Sel põhjusel kaotab karv elujõu ja hakkab lõhenema. Ühtlasi suureneb külmetus- ja muude haiguste tõenäosus,“ loetleb Kamilė Ausmanė külmaga kaasnevaid ohte.
Et oma neljajalgset pereliiget külmaga kaasnevate ohtude eest kaitsta, on esimeseks abivahendiks eksperdi sõnul sobiv riietus – niiskel ajal on ilmtingimata vajalik vihmamantel, mis aitab kaitsta nii vihma ja külma tuule kui ka niiskuse ja pori kogunemise eest karvastikku. Väga tähtsat rolli mängivad ka tasakaalustatud ja tervislik toitumine, immuunsuse tugevdamine toidulisanditega, aroomteraapia ja individuaalsete vajaduste järgi valitud naturaalsed kosmeetikavahendid.
„Nii esteetilisi kui ka terviseprobleeme võivad lisaks külmale põhjustada ebapiisav hoolitsus, näiteks kehv menüü, valesti valitud karvahooldustooted või halvad pesuharjumused,“ kõneleb Ausmanė.
Ehkki võib tunduda, et talvel tuleb looma harvemini vannitada, soovitab juuksur seda külmal aastaajal teha sama režiimi järgi nagu suvelgi, lihtsalt kasutada teistsugust kosmeetikat. „Nii talvel kui ka suvel võib lemmiklooma ühtviisi pesta, näiteks kui te magate temaga, võite seda teha umbes korra nädalas. Korra kuus tuleks loom juuksurisse viia,“ juhib ta tähelepanu ja märgib, et talvel tasub valida karva toitev, suvel aga niisutav kosmeetika.
Looduslik koostis ja aktiivsed koostisosad
Sobimatu kosmeetika võib lemmikloomal põhjustada erinevaid probleeme, sellepärast tuleks seda valida väga vastutustundlikult.
„Kosmeetika peab olema võimalikult looduslik ja kvaliteetne, ilma silikooni, parabeenide, SLS (tugevate kunstlike vahustajate) ja muude agressiivsete keemiliste lisanditeta, mis annavad justkui kiire tulemuse, kuid tegelikult kuivatavad pikapeale karva ja kahjustavad seda veelgi enam. Samuti on oluline, et kosmeetika sobiks looma karvatüübi järgi. Näiteks õrna või langeva karvaga koertele sobivad toitvad, niisutavad või keratiiniga rikastatud šampoonid. Kui lemmikloomal on karm karv, leidub just sellelegi karvatüübile mõeldud vahendeid,“ jutustab ekspert ja lisab, et sobimatult valitud või halvasti maha pestud kosmeetika pärast võivad tekkida pusad.
K. Ausmanė märgib, et lemmiklooma tervise ning tema karva ja naha hea seisukorra jaoks tuleb kasutada lemmikloomadele, mitte inimestele loodud kosmeetikat. Inimeste kosmeetikas leiduvad lisandid võivad kahjustada lemmiklooma naha pH-tasakaalu, põhjustada sügelust või koguni allergiat. Samas loomadele ette nähtud kosmeetika on õrn ja naturaalne, nii et mõne sarja lemmikloomakosmeetikat võivad julgelt kasutada ka inimesed.
„Oma lemmikloomale kosmeetikat valides tuleks kas müüja-konsultandi või ekspertidega nõu pidada või ise etikettidele tähelepanu pöörata, õppida neid lugema ja valima tooteid, mida oleks täiendatud naturaalsete aktiiv-koostisainetega, nagu rosmariini-, mandli-, mee-, salveiekstrakti, piima- või nisuvalkude, võiseemnikuõli, vitamiinide ja lipiidide komplekside, keratiini, uurea, glütserooli ja pantenooliga. Need koostisained mitte ei maskeeri probleemi, vaid soodustavad kvaliteetse karva kasvu ja hoiavad naha terve,“ räägib ekspert sellest, millele tuleks kosmeetika valikul tähelepanu pöörata.
Juuksuri sõnul peaks lemmiklooma vannitamine koosnema kolmest etapist ning iga looma kosmeetikakotis peab olema kaks šampooni, palsam või mask ja hari.
„Lemmiklooma pesu esimesel sammul kasutame sügavpuhastavat (ingl deep cleaning) šampooni, mis eemaldab mustuse ja rasu ning valmistab karva valitud funktsiooni jaoks ette, lihtsalt öeldes „avab“ selle. Teises etapis kasutame funktsionaalset, näiteks niisutavat, toitvat või keratiiniga rikastatud šampooni. Alles kolmandaks kasutame palsamit, mida on vaja kogu selle protsessi „lukustamiseks“, pesu lõpetuseks ja antistaatilise efekti andmiseks, et karv ei elektriseeruks ega koguks tolmu.
Teises ja kolmandas etapis võime täiendavalt kasutada eliksiire – naturaalseid õlikomplekse, kus on rohkelt vitamiine ja aminohappeid. Eliksiirid võivad vastavalt funktsioonile intensiivselt niisutada, toita, taastada kahjustunud ja läike kaotanud karva, edendada selle kasvu või koguni aidata ära hoida kõõma teket,“ tutvustab Kamilė Ausmanė kolmeetapilist karvahooldussüsteemi.
Lisaks pesule tuleb karva juuksuri sõnul regulaarselt harjata, muidu tuleb sagedamini kodu koristada ja veterinaari külastada. Pealegi, harjamata loomad võivad niimoodi pulstuda, et juuksuris tuleb nad täitsa lühikeseks pügada. See protsess ja selle tulemused ei rõõmusta ei lemmiklooma ega peremeest.
„Pikem langev karv pulstub, elektriseerub ja sinna koguneb mustus, mistõttu tuleb seda sagedamini pesta ja harjata. Selleks võib kasutada spetsiaalseid harju, mida nimetatakse „furminaatoriteks“, kuid abiks on ka võimsad föönid, millega saab „välja puhuda“ üleliigsed karvad, milleni on raske jõuda kammide või harjade abil. See on viimasel ajal kiiresti populaarsust koguv karvaeemaldusmeetod. Et lühikarvalised vähem karva ajaksid, piisab spetsiaalsete kinnastega üle käimisest,“ jutustab Ausmanė eri tõugu koerte karva harjamisest. Paksu karvaga koeri võib tihemini kammida, aga pesust piisab ka korra kuus.“
Ärge unustage käppi
Juuksur tuletab meelde, et peale lemmiklooma kehanaha tuleb hoolt kanda ka väga tundliku käpanaha eest. Ta märgib, et talvel kõnniteedele ja tänavatele puistatav sool kahjustab loomade käppi, pannes käpapadjad ja tundlikud varbavahed kihelema.
„Suurte miinuskraadide korral võivad kaitseta käpad kiiresti külma saada, ketendama ja lõhenema hakata ning muutuda tundlikuks ja valulikuks. Peale selle kahjustab lemmiklooma tundlikku käpanahka oluliselt ka sool, mis võib ärritada ja põletikke põhjustada. Nii nagu meiegi kreemitame iga päev oma käsi – niisutame, toidame ja kaitseme neid, samamoodi peaksime meeles pidama ka oma väikeste sõprade käppi ning määrima neile naturaalseid salve.
Tegelikult kulub see toode ära kõigil aastaaegadel, sest lemmikloomade käpad saavad palju vatti nii talvel suurte temperatuurikõikumiste pärast kui ka sügisel ja kevadel niiskuse ning suvel kuuma või ebaühtlase maapinna pärast. Salvi määrimine käppadele enne ja pärast jalutamist kaitseb ja turgutab käppi,“ räägib Ausmanė.
Teave küpsiste kohta
