Puugihooaeg on alanud – kuidas kaitsta oma lemmiklooma

Kevade lähenedes tuleb päike üha sagedamini välja ja koos sellega ka puugid ja nende kaudu levivad haigused (puukentsefaliit, puukborrelioos). Telereklaamid ja sotsiaalvõrgustikud tuletavad inimestele meelde, kui oluline on end vaktsineerida, kuid lemmikloomaomanikud peavad hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka oma neljajalgsete sõprade eest – parasiidid pole neile vähem ohtlikud kui meile.

Näiteks, Austraalias kannatab igal aastal ligikaudu 10 000 koera puukide hammustuste ja nende põhjustatud haiguste käes ja 5% neist juhtudest lõppeb lemmikloomade surmaga, mis on üks levinumaid lemmikloomade surma põhjuseid selles riigis.

Eestis registreeritakse lemmikloomadel üksikuid puukide levitatavaid haigusi ka külmal aastaajal, kuid haigusjuhtude arv hakkab suurenema juba veebruaris või varakevadel.

Puugi eemaldamisest ei piisa

Puugid (nii tavalised kui ka loomapuugid) hakkavad ärkama üsna varakult ja sooja talve tõttu registreeriti haigusjuhte ka aasta esimestel kuudel, nii et valmistuma tuleb hakata varakult.

Väga tähtis on kanda hoolt lemmiklooma eest: pärast iga jalutuskäiku tuleb hoolikalt kontrollida lemmiklooma kõhualust, turja, kõrvade ümbrust ja pidada meeles, et ei piisa vaid puugi väljatõmbamisest. Pärast puugi eemaldamist on vaja lemmiklooma jälgida ja niipea, kui märkate, et ta käitub ebatavaliselt – tuleb võtta viivitamatult ühendust loomaarstiga.

Ohtu tekitab koguni mitu haigust: kuidas märgata?

Kõige levinumad puukidelt inimestele levitatavad haigused on puukentsefaliit ja puukborrelioos, mis on ohtlikud ka loomadele, kuid neid ähvardab veel kolm haigust: babesioos, anaplasmoos ja erlihhioos.

Babesioosi esineb kõige sagedamini koertel ja see on üks kõige varem möllama hakkavaid haigusi – selle haiguse esimesed diagnoosid pannakse ja registreeritakse juba märtsi alguses. Ja haiguse esimesed sümptomid ilmnevad keskmiselt 10-12 päeva pärast - loom võib muutuda apaatseks, loiuks, keelduda toidust, hakata oksendama või tekkida võib kõhulahtisus. Võimalik on ka palavik, uriini värvi tumenemine ja sagenenud hingamine.

See haigus võib kahjustada neere, maksa, põhjustada neuroloogilisi häireid või lõppeda isegi traagiliselt, mistõttu on oluline looma ebatavalist käitumist märgates pöörduda kohe loomakliinikusse.

Teine lemmikloomadele ohtlik haigus on anaplasmoos. See ilmneb kiiremini kui babesioos ja selle sümptomid tunneme ära juba mõne päeva pärast: tüüpiline on palavik, apaatia, isutus, depressioon ja liigesevalud. Anaplasmoos võib põhjustada ka neuroloogilisi kahjustusi, mis põhjustavad krampe. Harvemini esinevad, kuid tüüpilised sümptomid on ka köha ja hingamisraskused.

Vanematel koertel ja kassidel, kes on juba 6-8 aastat vanad, on oht haigestuda erlihhioosi, mis on sagedane babesioosi kaaslane. Selle haiguse sümptomid ilmnevad 8-20 päeva jooksul pärast puugi hammustust ning kliinilised nähud on sarnased anaplasmoosiga – palavik, apaatsus, vastumeelsus süüa, võimalik on lonkamine, krambid, oksendamine, silma- ja ninakahjustused ning janu.

Borrelioos, tuntud ka kui Lyme’i tõbi, on ohtlik mitte ainult lemmikloomadele, vaid ka inimestele. Seda haigust on loomadel raske diagnoosida, sest selged sümptomid puuduvad, samuti ei ole iseloomulike punaseid laike, kuid see haigus võib tekitada artriiti, kahjustada neere või olla söömishäirete põhjuseks.

Kuueastmeline kaitse

Viimasel ajal on loomaarstid märganud, et puugid on muutunud agressiivsemaks, näiteks lemmiku babesioosi haigestumisel võivad sümptomid olla ebatüüpilised või raskemini märgatavad, mistõttu peavad omanikud olema tähelepanelikumad kui kunagi varem ja hoolitsema puugikaitse eest ülimalt vastutustundlikult.

Lemmikloomade kaitseks võivad omanikud valida kas keemilised või looduslikud parasiidivastased vahendid. Looduslikud vahendid ei tekita allergiat, seetõttu soovitatakse neid allergiale kalduvatele loomadele, neid saab omavahel kombineerida. Erinevaid keemilisi vahendeid ei tohiks kasutada koos, kuid keemiliste vahendite kasutamisel võib koos nendega kombineerida kuni kuut looduslikku vahendit.  Puukide levitatavad haigused ei ole nii ohtlikud ning peremehed saavad end mugavalt tunda, kui nad hoolitsevad oma lemmiklooma kaitse eest.

Puukide eest kaitsmiseks on erinevaid viise ning kõige usaldusväärsem on neid kombineerida ja kasutada loodusliku kuueastmelist kaitset, mis koosneb eeterlikest õlidest ja parasiidivastasest kosmeetikast, parasiidivastastest kaelarihmadest ja -tilkadest, ultraheliripatsitest ning parasiidivastastest pihustitest ja aerosoolidest.

Mitte ainult ei tõrju, vaid ka hävitavad

Tabletid ja parasiidivastased kaelarihmad on veterinaararsti sõnul praegu ühed populaarsemad kaitsemeetmed ning suurematele lemmikloomadele võib valida ka kemikaalipõhise kaelarihma (nt Forest parasiidivastane kaelarihm) - need, nagu ka parasiidivastased tilgad, võivad mitte ainult puuke tõrjuda, vaid hävitada ka juba sisse imenud puuke, kuid samal ajal võivad need aidata kaitsta uute puukide eest. Oluline on see, et parasiidivastane kaelarihm toimib nii, et vabastab toimeainet, mis siseneb järk-järgult looma naha rasvakihti, nii et isegi kui rihm kaotsi läheb, on kaitse veel mõnda aega tõhus.

Kõige tõhusam kaitse on kombineerida tõrjevahendid parasiite hävitavate vahenditega. Kasside ja koerte puugikaitse on peaaegu sama ning kõige olulisem on arvestada lemmiklooma kehakaaluga.

Tuletame meelde, et nii füüsilistest KIKA kauplustest kui ka veebilehelt www.kika.ee leiab laias valikus tooteid, mis aitavad kaitsta lemmiklooma puukide ja muude parasiitide eest.