Kuigi suvi hellitab meid ilusate ilmadega, võib see tekitada ka mitmeid ebameeldivaid olukordi nii inimestele kui ka nende lemmikloomadele. Ebameeldivusi võib aga vältida, kui võtta kasutusele vajalikud ennetusmeetmed.
KIKA esindaja Ksenia German räägib viiest ohust, millega võivad lemmikloomad suvel kokku puutuda ning tutvustab nende lahendusi.
-
Putukahammustused
Ksenia German sõnul on suvel kõige sagedamini esinev probleem, millega loomaomanikud kokku puutuvad, putukate nõelamine ning üks ebameeldivamaid ja valusamaid on mesilased.
"Mesilase nõelamise korral tõmmake kõigepealt hammustuskohast välja mesilase nõel ja jälgige lemmiklooma. Kui näete, et on alanud tugev turse, koer väriseb või on uimane, viige ta võimalikult kiiresti loomaarsti juurde, sest tegemist võib olla allergilise reaktsiooniga," soovitab Ksenia German. Ta lisab, et omanikud peavad olema eriti ettevaatlikud siis, kui mesilane nõelas nina või suu piirkonda, sest algav turse võib hingamist raskendada.
Spetsialist märgib, et neljajalgse sõbra putukate eest kaitsmiseks on oluline rakendada ennetavaid meetmeid.
„Pihustid ja eeterlikud õlid ning ultraheliripatsid võivad aidata kaitsta mesilaste, herilaste, sääskede ja teiste putukate eest. Need sobivad mitte ainult lemmikloomadele, vaid neid võib kasutada ka inimeste kaitsmiseks. Ripatsid levitavad ultraheliimpulsse, mis on meile, loomadele ja keskkonnale märkamatud ja kahjutud, kuid häirivad putukaid – putukad kaotavad koordinatsiooni ja võime ohvrit leida,“ jutustab Ksenia German.
Rääkides pihustitest ja eeterlikest õlidest tuleb öelda, et paljudes neist kasutatakse inimestele meeldivaid tsitruselõhnasid, kuid nende lõhn võib aidata tõrjuda puuke, kirpe ja muid putukaid, sest see on neile ebameeldiv. Need vahendid on looduslikud ja ohutud nii lemmikloomadele kui ka nende omanikele.
-
Oht jalgadele
Ksenia German sõnul võib suvel ebameeldivusi tekitada ka kuum teekate või liiv ning rannas vedelevad klaasikillud.
„Tõenäoliselt teame kõik seda ebameeldivat tunnet, kui käime paljajalu kuumal liival või muul pinnasel. Ka lemmikloomad tunnevad seda ebamugavust. Kuum maapind võib nende jalgu kahjustada, seetõttu on soovitatav mitte ainult talvel, vaid ka soojal aastaajal koera käpakesi niisutada palsamiga, mis kaitseb nahka kuumuse ja lõhenemise eest“, annab nõu asjatundja ja juhib tähelepanu, et kui päevad on väga kuumad, tuleks jalutuskäikudeks valida hilisem õhtune või varajane hommikune aeg.
Pikaajaline päikese käes viibimine võib isegi põhjustada lemmiklooma käppadele põletust ja olla väga valus – koerad hakkavad käppasid lakkuma ning tekivad haavad, kuid spetsiaalsed palsamid aitavad kaitsta kuumuse ja kuivuse eest ning säilitada niiskust.
„Teiste inimeste vastutustundetu käitumise eest ei ole end kerge kaitsta, seega peavad loomaomanikud olema valvsad. Jalutuskäikude ja looduses puhkamise ajal jälgige oma ümbrust, kas seal ei vedele klaasikilde või muid teravaid esemeid, mis võivad vigastusi tekitada,“ räägib Ksenia German.
-
Ülekuumenemine
Kuigi putukahammustused ja vigastatud käpad piinavad suvel paljusid lemmikloomi, on siiski suvel üheks suurimaks ohuks ülekuumenemine, hoiatab Ksenia German.
„Kui märkate, et teie lemmikloom muutub loiuks või on hakanud veidralt käituma, tuleb teda kohe jahutada ja värskendada, ning kui olukord ei parane, pöörduda viivitamatult spetsialistide poole. Kõige sagedamini kuumenevad loomad üle, kui nad on olnud mõnda aega otsese päikesevalguse käes, liigsest füüsilisest aktiivsusest kõrge õhutemperatuuri korral ning tuulutamata ruumidesse või autosse jätmise tõttu, mistõttu ei tohi neid isegi lühikeseks ajaks üksi jätta,“ märgib Ksenia German.
Looduses viibides soovitab Ksenia German alati kaasa võtta päikesevarju, mis pisutki varju pakub. Tema sõnul on ülekuumenemise vältimiseks kasulikud ka spetsiaalselt loomadele mõeldud jahutusvahendid.
„Suve TOP-toode on jahutusmatt, millel on palavatel päevadel mugav ja mõnus lamada. Seda saab kasutada koera magamisaseme peal, kandekotis või autos – matt jahutab looma ja võib aidata vältida kuumarabandust. Kui soovid oma neljajalgset sõpra hellitada, vali spetsiaalsed „lakkumismatid“ – kui valad nende peale suppi, konservi või lihtsalt kurgiga maitsestatud vett ja selle mati siis külmutad, võid seda hiljem oma lemmikule nagu jäätist pakkuda, “ soovitab Ksenia German.
Ta märgib, et aktiivsematele loomadele sobib suurepäraselt jahutusvest – hoiab optimaalset kehatemperatuuri, näiteks sporti tehes, dresseerimise ajal, erinevatel üritustel osaledes, ja aitab seega kergemini palavust taluda. Võib valida ka jahutusrätiku, mida on lihtne kasutada: rätik tuleb niisutada ja asetada looma seljale, pea peale, otsaesisele.
Kui teie lemmikule meeldivad veetegevused, ärge unustage ka tema pead märjaks teha – see kaitseb teda võimaliku päikesepiste või kuumarabanduse eest ja suplemise võivad lõbusamaks muuta vee pinnal ujuvad mänguasjad.
-
Must vesi
Ksenia German märgib, et veekogu ääres viibides pole mitte ainult ülekuumenemise või jalgade kahjustamise oht, vaid lemmikloom võib saada mürgistuse ka mustast veest. Saastanud vesi levitab selliseid haigusi nagu leptospiroos ja giardiaas, aga ka sinivetikamürgistust, nahainfektsioone või parasiite.
Kui märkate, et loom käitub ebatavaliselt või esineb selliseid sümptomeid nagu kõhulahtisus, oksendamine, koordinatsioonihäired või kui lemmikloom muutub loiuks, siis soovitab spetsialist pöörduda viivitamatult loomaarsti poole, sest õigel ajal osutamata jäänud abi võib lõppeda tõsiste terviseprobleemidega.
„Ärge unustage, et alati oleks kaasas puhas joogivesi. Kõige mugavam on, kui joogiveepudelil on lukustussüsteem, mis võimaldab ära joomata vee tagasi pudelisse valada. Samuti võite olla kindel, et sellisest pudelist ei tilgu ega loksu vesi välja,“ ütleb Ksenia German ja lisab, et see on praktiline lahendus, mis aitab raha kokku hoida.
Kui lemmikloom jõi musta vett, siis soovitab ekspert talle koju naastes anda lisandina vulkaanilist klinoptiloliiti ja kaltsiumkriiti, mis aitab toksiine väljutada.
-
Mürgised taimed
Ksenia German sõnul söövad lemmikloomad meeleldi rohtu erinevatel põhjustel. Mõni teeb seda maitse pärast, teine igavuse või kiudainete puudumise tõttu, kuid spetsialist rõhutab, et mõned taimed võivad olla tervisele ohtlikud. Näiteks võivad sellised taimed nagu karumustikas, luuderohi, nartsiss, tulp, sõrmkübar, tokkroos, rabarber, euroopa jugapuu, asalea või kirivõhk põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, suurenenud süljeeritust, krampe või värinaid – võtke kohe ühendust loomaarstiga, sest mürgistus võib lõppeda lemmiklooma surmaga.
„Kui kahtlustate oma lemmikul võimalikku taimemürgitust, kuid häirivaid sümptomeid pole, võite teda aidata kodus, kasutades organismi puhastavat, detoksifitseerivat, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavat söödalisandit, mis tugevdab soolestiku seinu, kaitseb kahjulike ainete omastamise eest ja tugevdab immuunsüsteemi,“ annab Ksenia German nõu. "Vulkaanilise päritoluga klinoptiloliit ja kaltsiumkriidi toidulisandid on veel üks kasulik vahend, mis aitab maohäirete puhul ja neid ennetada."
„Nende ainete kooslus võib aidata mao ülihappesuse korral, toidulisandeid võib kasutada ka suurepärase kõhulahtisuse ennetusmeetmena, kehast mürgiste ainete väljutamiseks ning tänu neile paraneb vitamiinide ja toitainete omastamine," loetleb Ksenia German.
Samuti annab Ksenia German nõu, et mõistlik on kanda kaasas tervislikke maiuseid: „Kui neljajalgne sõber ei tunne nälga, siis väheneb võimalus, et ta sööb midagi sobimatut. Kuid ärge unustage, et maiused moodustavad ainult 3–5% tervisliku toitumise püramiidist, seega ärge kuritarvitage neid“, ütleb K. German ja tuletab meelde, et 80% lemmiklooma tervisevalemist on toitumine ja 20% igapäevane hooldus.
Ksenia German teeb järelduse, et suvega kaasnevad ohud ei tundugi nii ähvardavad, kui omanikud võtavad kasutusele vajalikud ennetusmeetmed. „Probleemid, mida suvi loomadele toob, ei erine palju inimeste omadest. Nii nagu kaitsete ennast ülekuumenemise, vedelikupuuduse, putukahammustuste või mürgistuste eest, kaitske samamoodi ka oma lemmikloomi,“ kinnitab Ksenia German.
Teave küpsiste kohta
